Loodus

Drusku linnamägi

Drusku (Korneti) linnamägi on kõige järsema küljega mägi Lätis. Mäe absoluutne kõrgus on 247 meetrit ja selle lõunapoolne külg tõuseb Pilskalnsi (Linnamäe) järve poolt pea 90 meetri kõrgusele. Mäekülje kalde ja suhtelise kõrguse suhe lubabki pidada just seda mäge kõige järsemaks Lätis. Mäe idapoolselt küljelt avaneb ümbrusele uhke avar vaade.

 

Ķauķi mägi

Igal aastaajal avaneb mäelt vaade ümbrusele otsekui linnulennult ja tundub, et pilvedeni pole enam pikk tee. Talveperioodil pakutakse mäel võimalust sõita ehtsal lumel nii slaalomit kui suusatada murdmaarajal.

Tel + 371 2949 9352

 

Alūksne järv

Läti suuruselt üheteistkümnes järv (pindala 15,7 km²). Järv asub 183,7 meetri kõrgusel merepinnast. Sellesse ei voola sisse ükski jõgi, kuid välja voolab üks – Alūksnīte. Järves on neli saart – Cepurīte (Kübarasaar), Garā (Pikksaar), Tīklu (Võrgusaar) ja kõige suurem ehk Pilssala (Linnusesaar). Kapsētas (Kalmistu) poolsaar eraldab järvelahte järve põhiosast. Järve kaldal asub haruldane paadikuuride kompleks.

Alūksne järve majandav omavalitsusasutus Alja pakub veejalgrataste ja paatide rentimise võimalust. Samast saab ka kalastuslitsentsi.

Tel + 371 2614 1741, + 371 2647 7147

 

Glücki tammed

Aastal 1683 asus Alūksnesse elama saksa päritolu kirikuõpetaja Ernst Glück, alustades siin oma elutööd – Piibli tõlkimist läti keelde. 1685. aastal sai valmis Uue Testamendi ja 1689. aastal Vana Testamendi tõlge. Tehtud töö auks ja mälestuseks istutas Ernst Glück kirikumõisa parki elumaja juurde kaks tamme – nn Glücki tammed, mis tänapäevani vastu pidanud. Tammede kõrval on mälestuskivi kirjaga „Glika ozoli. 1685–1689” („Glücki tammed. 1685–1689”), mis tähistab Pühakirja tõlkimise aega.

 

Templimägi

Templimägi (Tempļa kalns) on riikliku kaitse all olev kultuurimälestis, iidne latgalite linnamägi ja muinaslinna asupaik. Legend jutustab, et Põhjasõja päevil kandnud vene sõjamehed mütsides mulda kokku ja nii sündis mägi, et sellelt Linnusesaarel asuva linnuse pihta tulemuslikumalt tulistada. Aastal 1807 lasi Alūksne parun von Vietinghoff Põhjasõja sündmuste ning mõlema sõdinud poole juhi – vene väepealik krahv Šeremetjevi ja rootsi armee kapten Wulfi – auks mäeharjale ehitada graniidist rotundi ehk Kuulsuse templi. Nii sai mägi nimeks Templimägi, mis ka tänapäeval kasutusel on.

 

PÄIKESETÕUSU AED

Päikesetõusu aed (Saullēkta dārzs) on rajatud esivanemate kivikalendri eeskujul. Aia südames asetseb keskne kivi tammega. Idapoolsed kivid on paigutatud joontele, mis mõtteliselt ühendavad keskse kivi päikesetõusu kohaga horisondil Alūksne laiuskraadil. Sel viisil on võimalik määrata lätlastele oluliste päevade saabumist aastaringil. Aia välimine ring on jagatud 12 sektoriks (kuuks) ja igas sektoris kasvab kindel puu- või põõsaliik, mis vastab konkreetsele kalendrikuule. Kivikalendri rajamiseks kasutati piirkonnast pärit maakive ja kohalikke istikuid.

 

ALŪKSNE LOSSI PARK JA PURSKKAEVUD

Pargi rajamist alustati 18. sajandi teises pooles. 19. sajandi alguses kujundati park vastavalt tolle aja uusimale moele inglise stiilis ümber. Nii sündis kõige ilusam park Vidzemes ja üks tähelepanuväärsemaid dendroparke Baltikumis. Park on ainulaadne oma arhitektooniliste rajatistega. Pargis saab näha ka 21. sajandi kunstiteoseid, mis valmisid 2001. aasta suvel kivisümpoosionil Zvārtavas.

 

VALGESOO (MĀRKALNE VALD)

Valgesoo (Baltais purvs) looduskaitseala (74 ha) on loodud eesmärgiga kaitsta kõrgsoo, siirdesoo ja soometsade biotoope. Soos on palju väikseid mineraalmaasaari. Looduskaitsealal võib kohata selliseid kaitsealuseid taimeliike nagu kahkjaspunane sõrmkäpp, kuradi-sõrmkäpp, harilik sookäpp ja kattekold.

 
loading