Marsruudid

RAIPALA JÄRVE MATKARADA

Raipala järve matkarada pakub jalgsiliikujale dünaamilist 7,5 km pikkust umbes kaks tundi kestvat rännakut mööda kolme järve kallast.

Rohkem infot raja kohta saab alla laadida:

Raipala järve matkarada

Lisainfo:  www.veclaicene.lv

 

Raipala järve (ka Raipalsi) loodusrada kulgeb 7,5 km pikkusena Alūksne kõrgustikul piki kolme maalilise järve kallast. Need järved on tekkinud jääaja lõpuosas, kui liustiku sulamisveed murdsid end Korneti-Peļļi orgu, mille sügavamates osades nüüd nimetatud järved sillerdavadki. Raja alguse leiab Veclaicene (Vana-Laitsna) vallas Korneti külas bussipeatuse juures, kus asub infostend kaardi ja sellele kantud marsruudiga. Loodusrada lookleb mööda kitsast metsarada vahetult piki Ieva, Trumulītise ja Raipala järve kallast kuni Miši majapidamiseni. Raipals on üks kõige sügavamaid järvi Lätis (35 m).

Seejärel kulgeb rada mööda järve teist kallast, metsa- ja teisi väikeseid teid (tähistatud ka kui jalgrattamarsruut Tour de LatEst nr 6), jõudes tagasi Kornetisse. Möödudes Trumulītise järvest, ületab rada Pērļupīte jõe (Pärlijõgi) lähet. Raja äärde on paigutatud kuus infostendi ümbruskonna loodusväärtuste tutvustamiseks. Võimalik läbida ka lühem ring (2,5 km) vaid ümber Ieva ja Trumulītise järve. Rada on tähistatud punakaspruunide teeviitadega ja oranžide märgistustega puudel.

PEĻĻI MATKARADA, ILGĀJSI - NAUDAS AKMENS MATKARADA

Peļļi makarada pakub 9,5 km pikkust umbes 45 tundi kestvat põnevat jalutuskäiku või ligikaudu 23tunnist rattaretke mööda metsa- ja põlluteid, kupleid ja orgusid ning seitsme järve kallast, ületades kaks korda Läti-Eesti piiri.

Ilgājsi – Naudas akmens (Kikkajärve – Rahakivi) matkarada pakub 1,5–2tunnist 4,5 km pikkust jalutuskäiku.

Rohkem infot raja kohta saab alla laadida siin:

Peļļi makarada ja Ilgājsi – Naudas akmens matkarada

Lisainfo www.veclaicene.lv

PEĻĻI matkarada saab alguse Mežavizli majapidamise juures. Viies esmalt mööda metsateed allapoole, seejärel mööda liustiku sulavete tekitatud Peļļi oru nõlva, juhatab rada matkaja maalilise Ilgājsi järve äärde. Neljast järvest koosnev Peļļi järvede ahel on ühtlasi ka Läti-Eesti piiriks. Eesti poolel, Paganamaa maastikukaitsealal looklevad metsateed piki järvesid, millele eestlased on andnud oma nimed: Kikkajärv ehk lätlaste Ilgājs, Sarapuujärv ehk Sūneklis, Liivajärv ehk Smilšājs ja Mudajärv ehk Peļļu ezeriņš. Liivajärve Eesti-poolsel kaldal on võimalik peatuda heakorrastatud puhkekohas, supelda ja ronida mööda järsku Peļļi oru nõlva. Ületades Peļļupīte (eesti keeles Piirioja, Peeli jõgi) ja ühtlasi riigipiiri, jätkub teekond järsu tõusuga. Seejärel viib mõnevõrra suurem tee mööda Eniķi järvest ja Jenši majapidamisest ning siis Palpiersi järve ja Rahakivini. Piki Palpiersi ja Kūriņkalnsi järve kallast liikudes jõuab matkaja teekonna alguspunkti tagasi.
ILGĀJSI – NAUDAS AKMENS MATKARAJA algus ja lõpp kattuvad Peļļi matkaraja omadega. Rada algab Mežavizli maja taga ja viib alla Ilgājsi järve juurde. Aleji majapidamise juurde on loodud heakorrastatud puhkekoht, kust avaneb ilus vaade Ilgājsi järvele ja väikesele saarele järve Läti-poolses osas. Rada jätkub mööda varjulist ja võrdlemisi järsku metsateed Vizli majapidamiseni. Vizli mäelt avaneb avar vaade Eesti maastikule. Edasi viib rada mööda kena metsateed Rahakivini ning piki Palpiersi ja Kūriņkalnsi järve kallast tagasi Mežavizli majani, raja alguspunkti.

JÄRVERADA

 

JÄRVERADA (6 KM, 12 KM) – Rada algab puhkekeskuse Jaunsētas juurest ja lookleb piki Alūksne järve kallast kuni Läti rahvuslike relvajõudude jalaväekooli territooriumini. Teele võib asuda nii jalgsi kui mägirattaga, sest ees ootab nii killustik- ja asfaltkattega kui kruusateid.

Vaatamisväärsused: vaatetorn, Templimägi, paadikuurid, luterlik kirik, Uus loss, lossipark, Aleksandri paviljon, obelisk, Aiolose tempel, mälestusmärk Sigulda 7. jalaväerügemendi langenud võitlejatele.

 

ALŪKSNE KAUNEIMAID PAIKU ÜHENDAV JALGRATTARADA

ALŪKSNE KAUNEIMAID PAIKU ÜHENDAV JALGRATTARADA (10 KM) – tee viib mööda linna peatänavat Alūksne järve poolsaarele, jõuab Järverajale (Ezertaka), põikab Linnusesaarele, jätkub lossipargis ja viib Pleskavas tänavale ning keerab mööda seda tagasi kesklinna, möödudes Uuest lossist ja purskkaevudest ning lõpeb piiblimuusemi juures.

Vaatamisväärsused: luterlik kirik, Glücki tammed ja kirikumõis, Suur kalmistu, vaatetorn, Templimägi, paadikuurid, Järveäärne loss, Linnusesaar Liivimaa ordulinnuse varemetega, Lossipark Aleksandri paviljoni ja Aiolose templiga, Läti rahvuslike relvajõudude jalaväekool, Uus loss, purskkaevud.

ALŪKSNE KANDI LOSSID JA MÕISAD

ALŪKSNE KANDI LOSSID JA MÕISAD (20 KM, 40 KM)teekond viib Alsviķist läbi Alūksne ja Kolberģise Lāzberģisse. Rada võib läbida ka jalgrattaga.

Vaatamisväärsused: Alsviķi mõis, kirikumõis ja Glücki tammed, Järveäärne loss, Liivimaa ordulinnuse varemed, Uus loss ja park, Helēna loss ning Lāzberģise mõisa varemed.

LOODUSRADA „KOBRASTE KUNINGRIIK”

LOODUSRADA „KOBRASTE KUNINGRIIK” (1 KM) – Jaunanna (Jänesesaarel / Zaķu sala) – rada lookleb piki Pededze jõe kallast ja asub looduskaitsealal. Huvipakkuv noortele ja lastele, kuna seal on näha palju n-ö metsakunstiteoseid. Mööda rada võib jõuda kauni Mežteka jahilossi juurde.

loading