Alūksne kihelkond

Alūksne kihelkond asub Lätimaa kirdeosas, Alūksne kõrgustikul. Järve ja linna nimi tuleb latgali päritolu sõnast „olūksna” ehk allikaline koht metsas. Alūksne kuulus muistsesse Atzele maakonda. Ajalooürikutes mainitakse Alūksnet juba aastal 1284 – Pihkva I ja II kroonikas nimetuste „Alyst” ja „Volyst” all. 1342. aastal jõudsid Liivimaa ordumeister Burchard von Dreilebeni eestvedamisel Alūksne järve maalilisel saarel lõpule kivilinnuse ehitustööd ja 25. märtsil toimus linnuse pühitsemine. Kuna pühitsemine leidis aset Maarja kuulutamise päeval, nimetati paik selle päeva auks Marienburgiks.

1702. aastal Põhjasõja käigus hõivas Alūksne Šeremetjevi juhitud Vene sõjavägi. Linnus lasti õhku, linnake põletati.

Pärast 1721. aasta rahulepingu allkirjastamist läks kõnealune territoorium 200 aastaks Venemaa kätte. 1750. aastal kinkis keisrinna Jelizaveta Petrovna Alūksne oma kantsler krahv Vorontsovile, kes selle omakorda salanõunik parun Otto Hermann von Vietinghoffile maha müüs. 19. sajandi teises pooles sai Alūksnest oluline kaubanduskeskus, mille tähendus kasvas veelgi seoses kitsarööpmelise raudtee valmimisega 1903. aastal Stukmaņi – Gulbene – Alūksne – Valka liinil.

Kuni aastani 1560 oli Alūksne Liivimaa ordu tähtsaim idapoolne kants.

Ehhki Marienburg oli ordu üks võimsamatest kindlustustest, loovutas komtuur Eberhard von Syburg selle 1560. aasta veebruaris vastupanuta vene väejuht vürst Kurbskile. Seejärel kuuluski Marienburg aastail 1560-1583 Venemaale. Hiljem käis see käest-kätte veel seitsmel korral, kuuludes aastail 1582-1600 Poolale, 1600-1602 Rootsile, 1602-1625 Poolale, 1625-1658 Rootsile, 1658-1661 Venemaale, 1662-1702 Rootsile.

1807. aastal püstitas Burchard von Dreileben vene ja rootsi võitlejate sõjakunsti ja kangelaslikkuse mälestuseks poolsaarele Kuulsuse templi.

Alūksne kihelkond sündis 1. juulil 2009. aastal, kui ühines endise Alūksne rajooni 16 omavalitsust – Alūksne linn, Alsviķi, Anna, Ilzene, Jaunalūksne, Jaunanna, Jaunlaicene, Kalncempji, Liepna, Maliena, Mālupe, Mārkalne, Pededze, Veclaicene, Zeltiņi ja Ziemeri vald.

Alūksne kihelkond asub Lätimaa kirdeosas ning piirneb Ape, Gulbene, Balvi ja Viļaka kihelkonnaga Lätis, samuti Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooniga.

Kihelkonna pindala on 169 726,5 ha, Alūksne linna pindala on aga 1432,9 ha (Läti maa-ameti andmetel).

Alūksne linn on kihelkonna administratiivkeskus. Linn asub 204 km kaugusel riigi pealinnast Riiast, suuruselt 11. järve – Alūksne järve – kaldal.

Vastavalt statistikale oli Alūksne kihelkonnass 2013. aastaks registreeritud 18 501 elanikku.

loading