Milline on Alūksne?

Lase Alūksnel end üllatada!

Sõna „Alūksne” tuleb vanast latgale sõnast „Oluksna”, mis tähistab allikalist, soist ala metsas, mis ka Alūksne järvega (suuruselt 11. Lätis) –, hästi kokku kõlab. Oleme ääremaa rahvas malēnieši, meie päritolu on meie piirkonna kood olnud muistsest ajast tänapäevani. Säilitame seda ka tuleviku tarvis.

1935. aasta Shelli reisijuhis nimetati meid „kauneimaks Läti piirkonnaks tema lugematute küngastega ning justkui lahke käega laiali puistatud järvekeste, ojakeste ja metsadega, mis rändajale kauni Lätimaa võlusid näitavad”.

Kõigil aastaaegadel võid meie juurest seiklusi leida, jalutada ja rattaga sõita, meie künkaid ja orgusid ületada, metsadest läbi põigata, üllatada ennast ning oma peret ja sõprugi, kes samuti siia kutsutud. Või hoopis vaatetorni ronida, tähtpäevi tähistada ja meiega tuttavaks saada, siinset ääremaa rahvast tundma õppida.

On ju harjumuspärane, et ääremaa rahvaks nimetatakse neid, kes elavad eemal, päris maa servas. Samas unustatakse, et siinsamas on meil ju eestlaste ja venelaste maa – oleme siin hoopis kõige lähemal teistele rahvastele, traditsioonidele ja kultuuridele. See on kujundanud meie iseloomu – avatud, särav ja kartmatu –, andnud meile erilise värvingu ja ellusuhtumise.

Malēnieši on külalislahke rahvas. Igaüks seletab Sulle, et krilc on lävepakk, lumpis – väike tiik, soklis – niiske nõgu, šokti – säärsaabas, šircis – põll, klikuči – nii kutsume me aga luksatusi. Me pole ainult oma kihelkonna, vaid ka oma rahvakillu murraku patrioodid. Küll me õpetame Sind!