Alsviķi mõis

Alsviķi mõis (Alsviķu muiža, Alswig) – neoklassitsistlikus stiilis loss ja mõisahooned ehitati 19. sajandi keskel ja lõpus. Mõis sai oma nime von Alsvigi (Halswig) suguvõsa järgi, kes valitses mõisat juba Liivimaa ordu ajal (1576–1586). Mõisa omaniku Nikalaus von Alsvigi lapsed said omandiõigused sellele mõisale vastavalt kuningas Sigismund III otsusele 1590. aastal. Pärast hävitavat Rootsi-Poola sõda (1600–1629) Alsviķi mõisas ei elatud. 1631. aastal andis Rootsi kuningas Gustav Adolf mõisa rendile Niklaus Henrik von Taubele. Järgnevate sajandite jooksul vahetusid mõisa omanikud korduvalt. 19. sajandi teises pooles võttis mõisa oma valdusesse parun Alexander Ernst von Wolff. Paruni ainus järeltulija oli tema tütar Anna, kes päris Alsviķi, Krāgaskalnsi, Nēķensi ja Rēzaka mõisad). Umbes 1890. aastal abiellus Anna Ērgļi mõisa omaniku Rudolf von Transche-Erlaaga, kes oli senaator Peterburis. Pärast 1905. aasta revolutsiooni omanikud mõisasse tagasi enam ei tulnud. Alsviķi mõisaproua Anna suri Peterburis 1921. aastal. 20. sajandi algul kuulus mõis mitmele organisatsioonile. 1. septembril 1939. aastal, pärast kahte aastat kestnud remonditöid, avati mõisas raskesti kasvatatavate tüdrukute kool. Teise maailmasõja päevil paiknesid mõisas saksa armee üksused. Pärast sõda tegutses seal lastekodu, hiljem internaatkool. 8. detsembril 1966. aastal avati mõisas tehnika kutsekeskkool nr 12, hilisem tehnika kutsekeskkool nr 98, mis likvideeriti 21. juunil 1991. aastal. Samast aastast tegutseb Alsviķi mõisas noorte puuetega inimeste rehabilitatsioonikeskus.