Mālupe mõis

Mālupe mõisa sünnilugu ulatub kaugele 17. sajandisse. Mõisa omanikud on sageli vahetunud. Nende hulgas on olnud kindralkuberner Gustaf Horn, krahv Vorontsov, pikemat aega kuulus Vietinghoff-Scheele suguvõsale. Omanikud pole Mālupe mõisas kunagi elanud, nad on mõisa ja majandushooned rendile andnud. Viimane teadaolev mõisavalitseja olnud Pēteris Viļums.
Mõisa keskosa ehituslikku lihtsust seletab asjaolu, et paika kasutati kui „musta mõisat”. See tähendab, et siinne põhitegevus oli seotud koduloomade ja -lindude pidamisega. Sellest annavad tunnistust mõisahooned – mitmed küünid, ait, tall, laut, kanalaut, kelder, vesiveski, puusepatöökoda, sepikoda, telliste põletusahi, kõrts, tiigid, õlleköök. Härrastemaja on ehitatud 1851. aastal. Praegu asuvad mõisahoonetes raamatukogu, seltsimaja, Mālupe valla haldusasutus, sotsiaalkeskus ja korterid.