Purskkaevud

Päris Alūksne südames rõõmustavad linna elanikke ja külalisi uhked ning üksteist oma suurusega üle trumpavad purskkaevud. Need tervitavad Alūksne järves ja selle kaldal, mõlemal pool Alūksne Uut lossi (Jaunā pils) ja sellega külgnevas Mõisapargis (Muižas parks), kus oli kaks purskkaevu – Ümar ja Ovaalne (Apaļā, Ovālā) – juba parun von Vietinghoffi päevil. Mõisapark on tähelepanuväärselt rikas arhitektuuri väikevormide poolest. Siin on Aleksandri paviljon, Linnupaviljon (Putnu paviljons), Aiolose tempel (Eola templis), Pomona tempel, graniitobelisk, graniidist pingid ja Vietinghoffi suguvõsa mausoleum.

Eriti romantiliseks teeb meeleolu purskkaevude vete sulin, vaheldudes õhtutundidel värvide koosmänguga, kui see uhkelt paistab öise Alūksne valgustatud objektidele – rotundile Kuulsuse tempel (Slavas templis) Templimäel (Tempļakalns), Liivimaa ordulinnuse Lõunatornile (Dienvidu tornis), Tempļakalna tänava jalakäijate sillale, Uuele lossile ja Alūksne evangeelsele luterlikule kirikule.

Õhtusel ajal on Alūksne täpselt sama kaunis kui päeval, kuid palju salapärasem.

Purskkaevude tehniline autor on juba mitmeid aastakümneid olnud Alūksne elanik Alvits Grīvnieks.