Zeltiņi Evangeelne Luterlik Kirik

Esimest korda on Zeltiņi jumalakoda dokumentides mainitud 1668. aastal Alūksne koguduse osana asukohaga 1683. aastal Ernst Glücki rajatud kooli läheduses. Põhjasõja päevil (1700–1721) põletati kirik ja kool maha. 1725. aastal ehitati põlenud jumalakoja asemele uus puukirik. Tänapäevane kivikirik on ehitatud 1826. aastal arhitekt F. Zīgelsi projekti järgi uude kohta väheldasele künkale Melnupe (Mustjõe) lähedal. Nõukogude võimu aastail, täpsemalt 1967. aastal, sai kirik tunda hävitavat laastamistööd – lükati ümber torn, purustati kell ja anti vanarauaks, hävitati siseruumid ja pingid – ning seati samas sisse mineraalväetise- ja loomasöödaladu.

Zeltiņi Evangeelne Luterlik Kirik on nõukogude ajal kõige enam kannatada saanud jumalakoda Alūksne piirkonnas. Pärast Läti Vabariigi iseseisvuse taastamist alustas kogudus oma esimees Pēteris Bebrise eestvedamisel kiriku renoveerimist. Esimene jumalateenistus leidis aset osaliselt taastatud hoones 1995. aastal, kui põranda asemel oli ainult liiv. 1996. aastal aga toimusid kiriku 170. juubeliaasta üritused juba täielikult uuenenud jumalakojas. Praegu peetakse jumalateenistust kaks korda kuus – kuu teisel ja neljandal pühapäeval.