Euroopa tagumine piir
Euroopa Liidu piir asub Alūksnest kõigest 30 km kaugusel – ehkki eriloata piiriposti puudutada siiski ei õnnestu, annavad meie kihelkonna (novads) enda ääreala ja siinsed kombed tunnistust, et see paik on eriline, et asume kultuuride ja keelte ristumispunktis.
Piir on meie rahva julgeks muutnud. Me ei karda omaenda maailma naabri taluga võrrelda ning keelte ja seisukohtade paljusust uhkelt koos tähistada.
Pööra tähelepanu Pededzele ja Liepnale!
Ka esimese Läti Vabariigi piir märgiti esmalt maha kohas, kus saavad kokku meie Pededze ja Liepna vald – siit leiame Silenieki ristikivi (Silenieku krustakmens).
Omal ajal tähistas kivi piiri Poola, Venemaa ja Rootsi vahel ehk Pihkva ja Vitebski kubermangu ja Vidzeme (Läti-Liivimaa) vahel, samuti Kūdupe, Alūksne ja Lāzberģi mõisa maade vahel.
Pededzes kantavad rõivad ja nende värvid on valla ajaloo kujundatud – nende aluseks on lätipärased kinda- ja sokikirjad, kuid Vene impeeriumi ning Poola ja Rootsi ajast on lisandunud punane ja violetne. Sinine värv on omane eestlastele: veel 20. sajandil asus osa vallast naaberriigis.
Täiesti ebatavaline on kohalik murrak – vene keelt kõneleja kasutab näiteks porgandist rääkides kindlalt sõna „barkans” (läti k burkāns). Siin on säilinud kõige ebatavalisemad vanad sõnad.
Liepna vallas on latgalipärane segunenud Vidzemele ja Eestile omasega – sellest annavad ilmekalt tunnistust kolme eri konfessiooni jumalakojad: siin on üksteise kõrval evangeelne luterlik kirik, Püha Ristija Johannese roomakatolik kirik ja Prohvet Eelija õigeusu kirik.
Pededze valla õigeusklike elanike traditsiooniline pulmarituaal on kantud Läti vaimse kultuuripärandi nimekirja. Rituaalis on sulandunud õigeusklike venelaste, eripäraste setude ja lätlaste vaated pulmadele. Kui suundud pulma, pea meeles: et noorpaar teineteisest ei tüdineks, ära sõida kirikusse nende järel. Ära imesta suure kinda- ja sokihulga üle – neid peab jätkuma vähemalt kümneks aastaks, kuna laste sündides ei jää kudumiseks enam aega.
Ka Pededzes tähistatav Maslenitsa toetub õigeusklike elanike uskumustele ja nägemusele aja kulust. See on püha, mil saadetakse ära talv ja tervitatakse kevadet – toimuvad lõbusõidud hobusega ning lustitakse koos folklooritundjatega, põletades õlgedest nukku ja süües pannkooke ehk pliine.
Sõites Sõpruse kivini (Draudzības akmens), satume kolme riigi piiri ristumispunkti – vasakule jääb Eesti ja paremal on Venemaa. Kivil on sümboolne naaberrahvaste sõpruse tähendus.