Mälestusmärk Sigulda 7. jalaväerügemendi langenud sõjameestele
Riikliku iseseisvuse sümbol ja tänuavaldus Läti vabaduse eest elu andnud sõjameestele. Mälestusmärk oli tunnistajaks suurejoonelisele avamisele, jalgujäämisele nõukogude okupatsioonile ja lammutamisele ning taastamisele ja taasavamisele aastaid hiljem. Paik, kuhu igal aastal 11. novembril kogunevad kohalikud elanikud ja relvajõudude esindajad, et asetada lilli, meenutada ammuseid aegu ja tänada vabaduse eest.
Mälestusmärk asub väikesel kõrgendikul, kenas kohas Alūksne järve kaldal, kasarmute kõrval. 20. juunil 1923. aastal avas selle Läti Vabariigi esimene president Jānis Čakste. Mälestusmärk on ehitatud skulptor Jūlijs Miesnieksi kavandi järgi. Keskosas on kujutatud kilp ja mõõk, jalamil on kiri „Läti eest langenud Sigulda 7. jalaväerügemendi sõjameestele. 1919 – 1920”. Teisel pool aga on tekst „Pigem minu pea võttis, kui et meie isade maad”. Nõukogude ajal (1953) mälestusmärk hävitati. Hiljem see taastati ja 16. oktoobril 2009. aastal avas selle Läti Vabariigi toonane president Valdis Zatlers.