ALŪKSNE – TOP 10- PUHKUSEKS, RÄNDAMISEKS INNUSTUSEKS.
1.ALŪKSNES UUS LOSS (JAUNĀ PILS)
Soovite end tunda kui aristokraat? Tulge Alūksne Uude lossi (Alūksnes Jaunā pils), mis on ehitatud hilises Tudori uusgooti stiilis 19. sajandi teises pooles parun von Vietinghoffi tellimusel. Antud loss on üks tähelapenuväärsemaid arhitektuurimälestisi Lätis, peites endas mitmete arhitektuuristiilide kunstipäraseid seina- ja laemaalinguid, millest osa on ka näha. Käesoleval ajal tegutsevad lossis Alūksne muuseum ja –––loodusmuuseum “vides labirints” Keskkonnalabürint). Tutvudes Alūksne muuseumi väljapanekutega, saades osa hariduslikest programmidest ja üritustest, õpite tundma Alūksne kihelkonna kultuuriajaloolist pärandit. Ärge laske mööda võimalust kohtuda lassihärradega ja mängida lossiaias kroketit! Loodusmuuseumis saate kuulda lindude laulu, piiluda maasügavustesse, kogeda otsekui maailmavete puudutust ja näha maailmaimesid!
2.TEMPLIMÄE PARK (TEMPĻAKALNA PARKS) JA ALŪKSNE VAATETORN
Templimäe park teeb Alūksnest Läti kõige kõrgemal asuva linna. Kunagi oli siin iidne latgalite linnus, nüüd kaunistab mäe tippu Kuulsuse tempel (Siavas templis) graniidist rotund, mille lasi 1807. aastal ehitada parun von Vietinghoff. Sealsamas kõrval asub jalakäijate sild, mida kutsutakse Päikesesillaks (Saules tilts). Pargis asub Läti kõrgeim vaatetorn (kõrgus 37,8 meetrit). 1. maist kuni 31. oktoobrini saab sealt nautida unustamatuid vaateid Alūksne linnale.
Kaunis linn peidab kauneid üllatusi! Ärge kiirustage, nautige jalutuskäiku või romantilist sõitu velorikšaga Alūksne mõisa pargis! Pargi alguslugu ulatub 18. sajandi teise poolde, kui Alūksne mõisa omandas parun von Vietinghoff-Scheel. Park kuulub Lätis oluliste ajalooliste ja kultuurimälestiste hulka, sest võrreldes teiste parkidega on just Alūksnes kõige rohkem säilinud arhitektuurseid väikevorme, mida ka restaureeritakse ja taastatakse. Parki rikastavad ja kaunistavad Aleksandri paviljon, graniitobelisk, linnupaviljon, Eola (Aiolose) tempel, Pomona tempel, mausoleum ja purskkaevud.
4.ALŪKSNE EVANGEELNE LUTERI KIRIK
Linna kohal kõrgub tahutud maakividega kaunistatud kiriku torn. Kirik on näide Läti varajasest klassitsismist ja on ehitatud aastatel 1781 – 1788. Tornist avanev vaade oli nii maaline, et parun lasi torni ehitada tammepuust trepi, et külalistel oleks mugavam torni tõusta. Sellist uhket treppi ei ole üheski teises Läti kirikus. Kirikus asub väärtuslikku objekt- kuulsa meistri August Martini ehitatud orel..
Sellised imed juhtuvad ainult Alūksnes – seal, kus enne valmistati õlut pulbitseb nüüd kultuur. 19. sajandil ehitatud omaaegne pruulikoda on tänane arhitektuurimälestis. 2015. aasta sügisel avas pärast ümberehitust siin uksed Alūksne kultuurikeskus, kus on palju võimalusi loominguliseks tegevuseks. Kultuurikeskuses on tänapäevane kontserdisaal, tarbekunstistuudio “Kalme” ja ettevõtluse tugi keskus.
Kerge on hüpata linnast loodusesse, kui kõrval on üks Läti puhtamaid järvi. Järve maalilised kaldad ja kalarikkad veed rõõmustavad nii külalisi kui linnaelanikke. Järves asub 4 saart, nendest tuntumad on Pilssala (Linnusesaar), kus asuvad 1342. aastal ehitatud Liivi Ordu linnuse varemed ja Cepurīte (Kübarsaar), kus inimesed elasid juba kiviajal. Selle kõige lähemaks tutvustamiseks sõidutavad rändajaid mööda järve väikelaev Marienburg, teravamate elamuste austajaid mootorpaat. Hingematvaid emotsioone Alūksne järve kohal pakub trosslaskumine Zipline.
Mis on romantilisem- linnus või saar? Alūksne pakub mõlemaid ü hekorraga, sest siin on linnus, mis asub saarel. 1342. aastal ehitatud Liivi Ordu linnuse mü ü rid on kohati isegi kuni 2 meetri paksused. Legend räägib, et linnuse seina on mü ü ritud Maria-nimeline tü druk, seepärast kutsutakse saart ka Maria saareks. Praegu tegeldakse linnusevaremete korrastamisega. Nüüdseks on võimsas kindluses taastatud Lõunatorn (Dienvidu tornis), mille iidsed müürid on ööpäeva pimedal ajal valgustatud, luues sel moel erilise meeleolu. Restaureeritud tornis saab muusikalist lugu kuulata erilinastuste ajal – “MARIENBURG kaheksas vend”. Pilssala saarele on rajatud valgustatud jalakäijaterada ümber linnusevaremete, ujumiskoht, staadion, võrkpalliplatsid, laste mänguväljak, multifunktsionaalne teenindushoone ja vabaõhulava.
Alūksnes saab tutvuda läti keele ja kultuuri ajalooga. Piibli esmatõlge läti keelde sai pastor Ernst Johan Glückil valmis 1689. aastal. Raamat sai rahva aabitsaks ja teejuhiks mitmeks sajandiks. Muuseumis saab näha piibleid 40 keeles, Braille‘i kirjas jne. Sealsamas lähedal kirikumõisa (Mācītājmuiža) juures asuvad Glücki tammed – pastor Glück istutas need siis, kui lõpetas Uue ja Vana Testamendi tõlkimise. Glücki kasutütrest Martasi sai hilisem Vene keisrinna Katariina I.
Kui soovite midagi romantilisemai kui tähed ja kuu, siis tulge vaatama öist Alūksnet. Linna kaunistavad uhked valgusemängud, kuni poole ööni sädelevad viis purskkaevu Alūksne Uue lossi pargis. Värviline valgusemäng paneb särama ka Lõunatorni Liivimaa ordulinnuse varemetes, Templimäe tänava jalakäijate silda, valgustatud on ka Templimäe rotund ja 7. Sigulda jalaväepolgu mälestusmärk. See kõik on hea põhjus hiliseks jalutuskäiguks. Alūksne on öösel sama ilus kui päeval, ainult palju salapärasem.
10.ALŪKSNE KITSARÖÖPMELISE RAUDTEE BĀNĪTISE JAAM
Kõik läti keelega vähegi kokku puutunud teavad keeleväänajat „šaursliežu dzelzceļš” (kitsarööpmeline raudtee). Kuid mida see endast kujutab? Raudteeliin Gulbene-Alūksne on ainus kogu Baltikumis, millel on endiselt tagatud regulaarne reisijatevedu. Alūksnes, selle liini lõppjaamas, täpsemalt sealses ajaloolises pagasiküünis on avatud multimeedium ekspositsioon. Selles kuuled unikaalseid lugusid kümnest jaamast, ning näed, kellele bānītis on sõber, abiline, töökoht või inspiratsiooniallikas.
Alūksne on moodne ja kasvav linn, mis hoolib kultuuripärandist ja loodusväärtustest ning näitab neid rõõmu ja uhkusega linna külalistele. Avasta Alūksne!